Olulised rikkumised Tallinna keskvõimu poolt ehituse läbisurumisel:

1) Tallinna linn ignoreerib kogukonna kaasamise põhimõtteid ja on rikkunud menetlusnõudeid:

  • 25.05.2022 korraldati Nõmme LOV saalis Hiiu staadioni projekteerimistingimuste eelnõu arutelu. Arutelu salvestati. Youtube link
  • Elanikud tegid üle 40 kriitlise ettepaneku projekteerimistingimuste eelnõu kohta
  • Nõmme LOV toetas Hiiu staadioni rekonstrueerimist mitmefunktsionaalseks staadioniks. Uudise allikas
  • Hiiu staadioni küsimus oli päevakorras ka Nõmme linnaosakogu 8. juuni koosolekul, kus võeti vastu otsus projekteerimistingimuste eelnõud praegusel kujul mitte toetada.
  • Nõmme LOV arhitekt vastas oma kirjas ettepanekute tegijatele:
    • Toetame Hiiu staadioni rekonstrueerimist ja antud investeeringut ning soovime, et projektiga edasi liigutakse;
    • Toetame Hiiu staadioni rekonstrueerimist mitmefunktsiooniliseks staadioniks, kus lisaks jalgpallile on võimalik harrastada ka muid spordialasid (kergejõustikku). Nõmme koolid peavad saama staadionit kasutada kehalise kasvatuse tundide, spordipäevade ja võistluste läbiviimiseks, sest Nõmmel puudub alternatiivne kergejõustiku staadion;
    • Alles tuleb jätta 2021. aastal valminud laste mänguväljak;
    • Korvpalli- ja võrkpalliväljak peavad säilima või uuel kujul rajatama staadioni juurde;
    • Looduskeskkonna muutmine ja parkimisplatside loomine tuleb hoida minimaalsena. Staadionile liikumiseks tuleb leida uuenduslikke lahendusi ja võimalusi (autoga liiklejail on võimalik kasutada Nõmme-Harku terviseraja Hiiu parklat ja staadioni juurde, laste mänguväljaku lähedusse, kavandada jalgrataste parkimine).
  • Kogukond teadis, et selle projektiga kavandatud kujul edasi ei liiguta.
  • KÜLL AGA otsustas Tallinna keskvõim kogukonna seepeale üle kavaldada:
    • Kogukonna vastuseisu murdmiseks projekteerimistingimuste eelnõu avalik menetlus «jäeti õhku» - seda ei peatatud ega lõpetatud.
    • Käesoleval suvel otsustas linn kogukonda teavitamata minna edasi «suletud» ehitusloa menetlusega, mis 21.08.2023 ka kehtestati
    • Projekti joonistelt on selge, et tegemist on monofunktsionaalse staadioniga (üle 95% alast on jalgpalli kasutuses), kus kaob mitmekümme kergejõustiku ala tegemise võimalus, kuid et JOKK oleks, siis tribüünide ja jalgpalliväljaku vahel olevale turva-alale on joonistatud jooksusirge (?) ning staadioni lääneserva üks (!) kaugushüppe kast. Projekti seletuskiri ja Tallinna linn räägivad jätkuvalt, et staadioni funktsioon ei muutu (?) ja "väljakut hakkavad kasutama JK Nõmme Kalju, ümbruskonna koolide õpilased, kergejõustiklased ja tervisesportlased" (?).
    • Aga kuidas saab Hiiu staadionil tulevikus kergejõustikku harrastada, kui igaveseks on kadunud järgmiste alade tegemise võimalus:
      • 110 m tõkkejooks
      • 200 m jooks
      • 200 m tõkkejooks
      • 400 m jooks
      • 400 m tõkkejooks
      • 800 m jooks
      • 1000 m jooks
      • 1500 m jooks
      • 5000 m jooks
      • 10000 m jooks
      • 4 x 100 m teatejooks
      • 4 x 400 m teatejooks
      • käimine
      • kõrgushüpe
      • teivashüpe
      • kuulitõuge
      • 3 kaugushüppe kasti
      • kettaheide
      • vasaraheide
      • odavise
    • Lisaks kaob:
      • Soojendus- ja venitusala staadioni edelanurgas
      • Rannavõrkpalliala kagunurgas
  • Kogukonnal ei jäänud muud üle kui vaidlustada ehitusloa kehtestamine kohtus, sest neid oli petetud ülaltoodud lubaduste tõttu.
  • Tallinna linn on seisukohal, et kuna staadioni ja eramute vahel on linnale kuuluv teemaa (3 meetri laiune asfaltee), siis eraisikuid, kes elavad kümne meetri kaugusel, ei tulnud protsessi kaasata, sest nad pole piirinaabrid (?).
  • Tallinna Linnaplaneerimise Ameti õigusosakonna juhataja Eva Vanamb selgitab huvitavalt kohtule oma vastuskirjas, et isegi menetlusnõuete rikkumine või haldusakti vorminõuetele mittevastavus pole aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamiseks (?):
  • «Kui aga kohus peaks asuma seisukohale, et kaebaja tulnuks Hiiu staadioni rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasata, siis selgitab vastustaja, et kaebaja argumendid ei oleks saanud kaasa tuua ehitusloa andmata jätmist või teistsuguse ehitusloa andmist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.»

2) Tallinna linn on seoses ehituse alustamisega kiirustades rikkunud enda krundil kõiki reegleid, mis kehtivad näiteks eraomanikele:

  • Nõmme üldplaneeringu järgi on Hiiu staadion "avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala", kus:
    • haljastuse protsent peab olema 50% => seda punkti rikutakse
    • avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade täpsemad maakasutus- ja ehitustingimused määratakse konkreetse ehitusvajaduse tekkimisel detailplaneeringu või projekteerimistingimustega => projekteerimistingimuste protsess asendati "suletud" menetlusprotsessiga (ehitusloa andmine)
  • Ehitusega alustati enne lubatud kuupäeva, mis oli ehituse alustamise teatises
  • Ehitusobjektil puudub igasugune märgistus - kes ehitab, kes teostab järelevalvet, millal alustati ja millal lõpetatakse, peatöövõtja kontaktid jms. Proovige eraisikuna/-firmana ehitusobjekti alustada ilma infotahvlita?
  • Kaevetöödeks jäeti maastikukaitseala kaitseks tõkked paigaldamata ja kopamehed tõstsid väljakaevatud liiva ja ehitusjäätmed Nõmme-Mustamäe maastikukaitsea territooriumile, mis oli ehitusprojektis rangelt keelatud
  • Ehitusdetaile ladustatakse väljaspool töömaad ja -aeda, mis eriti ohustavad piirkonda kasutavaid ratta- ja jooksusportlasi

3) Ehitusloa menetlus suruti läbi ilma keskkonnamõjusid lõpuni arvestamata. Keskkonnaamet seadis mitmed tingimused, millele ehitusprojekt peab vastama. Muuhulgas:

  • Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak’u kiri projekteerijale (27.01.2023 nr 7 9/23/772 2) «...Eelnevast lähtuvalt ei kooskõlasta Keskkonnaamet ehitusloa taotluse nr 2311271/00336 eelnõud ja palub projekti täiendada järgnevalt: ..... Punkt 11. Projekti seletuskirjas tuleb käsitleda ka võimalikku staadioni kasutamisest lähtuvat müra ja valgusreostustust ja selle mõju vähendamise võimalusi maastikukaitsealale, et oleks tagatud kaitseala üks kaitse eesmärkidest boiloogilise mitmekesisuse säilitamine.»
  • Korrigeeritud projektis pole müra teemast ühtegi sõna, kuid huvitav oleks teada, miks Keskkonnaamet «unustas» oma seatud tingimuse ja mis sundis teda alluma linna survele? Keskkonnaamet kooskõlastas projekti (18.05.2023 nr 7 9/23/8947 2).
  • Valgustuse kohta on projektis ainult üks lause ”Projekteeritud jalgpalli peaväljakule on projekteeritud valgustus valgustihedusega 800 Lux-i OÜ ACDC poolt ja mis on eraldi kaustas”.
  • Puudub igasugune valgusreostuse analüüs:
    • Jäetakse mainimata, et kui varem oli staadioni valgustuse normiks 500 lux (500 luumenit m2 kohta), siis nüüd 1000 luxi (1000 luumenit m2 kohta), sest soovitakse vastata rahvusvahelistele normidele
    • Jäetakse selgitamata, et uued prozektorimastid on nüüd 25 (!) meetrit kõrged, sest rahvusvaheliste mängude korraldamine seab uued karmimad normid. Kuna piirkonna mändide kõrgus on keskmiselt 15 meetrit, siis uus võimas valgustus tulvab üle metsa.
    • Kuna Nõmme on Tallinna kõrgeim piirkond ja staadion ise asub merepinnast 53 meetri kõrgusel, siis lisades siia veel üle puude kõrguvad 25 meetrised prozektorimastid, siis seda uut ülevalgustatud "ufodroomi" on võimalik vaadelda ka linnaisade Vabaduse väljaku kontori akendest.

4) Nõmme on aedlinn, mida üldplaneeringu järgi tuleks säilitada.

  • Hiiu staadion on piiratud:
    • Põhja- ja lääneküljest Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga (300 meetrit ühist piiri)
    • Lõuna- ja idaküljest miljööväärtusliku alaga (eramute alaga)
  • Aga keskel – linnamaal – võib korraldada 1500+1000 pealtvaatajale FIFA mänge, isegi kui see ei sobi miljööalale, segab maastikukaitselala ja ei võimalda staadioni transpordiga teenindada:
    • Harku tänava asfaltosa on 3 meetri laiune, kõnniteed puuduvad. See tänav on juba täna kitsas kahesuunalisele liiklusele.
    • Aga nüüd tuuakse siia ülekandebussid, võistkondade bussid, turvaautod, toitlustajad, turvamiseks tuletõrjeauto ja kiirabi, sajad pealtvaatajate autod, jne jne

5) Probleeme on veel...

  • Hiiu-Kivimäe piirkonna lapsed on kaotanud oma kelgumäe. Seda kelgumäge on kasutatud põlvest põlve. Tänased vanemad sooviks ka oma lapsi Hiiu staadioni juurde kelgutama tuua, kuid nüüd lõpeb sõit maastikukaitsealal vastu betoonseina või metallaeda.
  • Kui eraomanik eksib reeglite vastu, siis MuPo on varmas trahvima. Linn võib oma staadioni kuulitõukealal aastaid hoida prahti (liiklusmärke, kummipuru, vanu kotte, jms aastatel 2017-2023), vanu prozektoritorusid parkla servas (aastatel 2017-2023) või mitte parandada staadioni piirdeaeda Läänekaare tänava küljel (2022-2023). Staadioni kuulitõukealal kasvasid enne ehituse algust 1.5 meetrised kased, mis näitab millal staadioni viimati hooldati.

Üldplaneeringus kokkuseatud põhisuundade asemel survestab Tallinna linnavõim Nõmme arengut monofunktsionaalses suunas:

  • Ainulaadse metsa- ja aedlinnamiljöö säilitamine => FIFA rahvusvaheliste reeglite tõttu üledimensioneeritud jalgpalliväljakute surumine metsa- ja aedlinnamilööalale
  • Roheluse väärtustamine => Nõmme mändide arutu langetamine, sest "jalgpalliväljakud ei mahu teisiti ära"
  • Säästva arengu põhimõtetest lähtumine => likvideeritakse Hiiu kergejõustiku- ja jalgpallistaadion, sest FIFA reeglid eeldavad põhi- ja harjutusväljakut, tribüüne 1500+1000 pealtvaatajale, suurt valgusreostust jne
  • Kõigil on hea ja turvaline elada => jalgpalluritel on hea ja turvaline elada

Vaata ka blogi