Hiiu on nüüd soola pealinn!
- märtsil toimus Hiiu staadionil massiivne soolatamine - spetsiaalveok sõitis tundide viisi risti ja põiki üle staadioni. Ühelt poolt pole ju hullu kui veidi soola pannakse (teedele näiteks 2-20 gr m2 kohta), kuid see kogus staadionil oli muljetavaldav, sest seda tehti pika aja vältel. Kui võtta staadioni soolatatavaks pinnaks 7.000-10.000 m2, siis võis loodusesse sattuda tonn soola. Huvitav, sest läheduses on kaitseala (staadionil 300 meetrit ühist piiri kaitsealaga), Nõmme võtab joogivee puurkaevudest, 500 m kaugusel on kaitstavad allikad, jne.
Keskkonnaamet vastas, et looduskaitseala see kuidagi ei mõjuta, joogivesi on sügaval ja vee ärajooksu kalle ei ole kaitsela suunas. Ehk JOKK.
Siit võib järeldada, et Hiiu staadionist põhjapoolsete tänavate - n. Seljaku, Torni, Kitzbergi ja Vana-Mustamäe - rahvas võib tunda ennast turvaliselt. Tonn soola nende poole ei liigu.
Aga Harku, Leina, Pidu ja Vääna tänava krundiomanikud saavad sel aastal koduaiast veidi soolasemaid maitsetaimi, marju ja vilju.
Aga kõik on hästi, Keskkonnaamet probleemi ei näe:
Esitasite Keskkonnaametile 11.03.2024 kirja, millega andsite teada, et Tallinnas Nõmme linnaosas Harku tn 62 kinnistul alustati soolatamisega, kuna aga antud kinnistu piirneb 300 meetri ulatuses Mustamäe-Nõmme maastikukaitsealaga ning kogu sool jõuab pinnasesse, siis mõjutab see ka kaitseala. Soovisite, et soolatamine koheselt lõpetataks ja võimalikud kahjud loodusele korvataks.
Keskkonnaamet selgitab, et nimetatud tegevus ei ole vastuolus seadusandlusega ning kuna nimetatud tegevus toimus kaitsealast väljaspool, siis ei ole seda vaja kooskõlastada ka Keskkonnaametiga. Täiendavalt lisab Keskkonnaamet, et piirkonnas olev ala on keskmiselt kaitstud põhjaveega ning lähim registreeritud puurkaev asub ligikaudu 400 m kaugusel, mis on 75 m sügav ning mis avab Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihti. Seega põhjaveekiht on hästi kaitstud võimaliku reostuse eest. Samuti on jalgpalliväljakule drenaažisüsteem välja ehitatud, millega juhitakse sademevesi Mustamäe-Nõmme maastikukaitsealalt eemale, ehk Harku tänava poole.
Keskkonnaamet suhtles ka Nõmme Kalju JK esindajaga, kes selgitas, et soolatamise eesmärgiks oli jäise lume pehmemaks muutmine, kuna muidu ei oleks võimalik trenne staadionil läbi viia. Eesmärgiks ei olnud staadioni alalt lume sulatamine. Väidetavalt on see tavapärane praktika ning seda on rakendatud ka eelnevatel aastatel, kui tekib olukord, et lumi jalgpalliväljakul hakkab jäätuma.
Keskkonnamet:
- ei kontrollinud, mis kemikaale loodusesse paisati;
- ei võtnud proove, mis koguses soola pandi;
Aga nad teavad, et keskkonnakahju ei olnud ja tonn soola loodusele mingit mõju ei avalda. Isegi oludes, kus maapind on külmunud ja soolvesi ei jõua drenaazi.
Järjekordne kinnitus, et Keskkonnaamet ei ole loodud keskkonna kaitseks, vaid JOKK jälgimiseks.
Nõmme Kalju väidab, et eesmärk ei olnud lume sulatamine? Kahjuks sulas lumi kogemata ise ära just nendest kohtadest, kuhu soola pandi.
Kui jalgpallurid oleks oodanud nädala, siis oleks vihmad lume ära sulatanud. „Aga looduselt ei tule oodata armuande, vaid need tuleb võtta“.